Elbruse Rahvuspark

On Venemaa suurim ja populaarseim alpinismi-, turismi- ja talispordipiirkond, mis asub Kabardi-Balkaari Vabariigis. Suusakeskused Elbrus ja Tšeget on ekstreemsportlaste seas maailmas üks hinnatuimaid mäepiirkondi. Elbrusel leidub kõike – laugeid ja järske nõlvu, kanjoneid, suuri ja väikeseid looduslikke hüpekaid, puudrit ning samuti ka hooldatud radu. Puutumatu lumi meelitab igal aastal kohale sadu huvilisi ka sellistest tuntud mäesuusamaadest nagu Šveits ja Prantsusmaa.

Siin asub ka Euroopa kõrgeim kahetipuline mägi Elbrus, mis oma tekkelt on vulkaaniline koonus ning kaetud kuni 94 m paksuse lume- ja jäämütsiga. Läänetipp 5642 m ja Idatipp 5621 m. Selge ilmaga on mägi nähtav isegi 100 km kauguselt. Elbrusel nagu ühel heal lapsel ikka on mitu nime: kohalikud mägilased ja balkaarid kutsuvad mäge ” Mengitauks ” (igavene mägi ) ja kabardiinid ”Oshamaho” (õnne mägi), mis on seotud ühe järgmise legendiga.

Nimelt IV sajandi teisel poolel kui hunnide sõdalased olid teel vallutusretkele Kaukaasiasse, ei saanud nad liikuda edasi lõunasse kuna nägid oma teel ees kõrgumas leegitsevat purpurpunast titaanlikku püramiidi ja suundusid seepeale hoopis Euroopat vallutama.

Aastal 1829 tõusis esimesena tippu kabardiin K.Hashirov. 1939 a. laskus aga esimene suusataja V.Gippenreiter idatipust. Näitleja Jaanus Orgulas tõusis esimese eestlasena 1958.a. Elbruse tippu, mida tol ajal loeti Euroopa kõrgeimaks. 40 aastat hiljem korraldas lumeleopardi tiitliga alpinist Jaan Künnap selle tähelepanuväärse sündmuse auks ekspeditsiooni, kus osavõtjaid täiesti juhuslikult samuti 40. Noortele mägironijatele andis oma õnnistuse kaasa ka Jaanus Orgulas. Neljakümnest jõudis ihaldatud tippu 19.

Kliima

Elbruse piirkonnas on suhteliselt pehme, soe ja alati on palju lund. Iseloomulik on suhteliselt lühike suvi ja mõõdukalt külm lumerohke talv. Keskmised temperatuurid jaanuaris – veebruaris: orgudes –6 kuni -8 kraadi, 3000 m. kõrgusel – 12 kuni –14 kraadi ja üle 4000 m. aga kuni – 20 kraadi. Märtsis on ilmad päikselised ja soojemad. Elbrus on ka Kaukaasia suurim jäätumispiirkond kus kõrgustel 3500 – 3800 m saab sõita praktiliselt aastaringi. Hooaeg algab juba novembri lõpust ja kestab mai lõpuni. Kõrghooaeg detsember kuni aprilli algus. Sellest lähtuvalt valime meiegi oma reisiajad.

Administratiivselt

Jääb enamus rahvuspargist Kabardiini–Balkaari vabariigi territooriumile, mille pindala on 12,5 tuhat ruutkilomeetrit ja elanike 760 tuhat. Pealinnaks Naltshik. Vabariigis kehtib Moskva aeg. Meie sõidame rongiga või lendame alguses Stavropoli maakonda Mineralnõje Vodõ linna.

Elbruse rahvuspargi ja mäesuusakuurorti keskuseks on Terskolli küla, mis asub Baksani jõe orus 2100 m kõrgusel merepinnast. Mineralnõje Vodõst 200 km kaugusel. Baksani jõe org on kuulus ka oma mineraalveeallikate poolest. 4 – 5 km kaugusele külast jääb nõnda nimetatud ”poljana narzanov”, mille mineraalvesi ”Atshi su” ei jää kvaliteedilt alla kuulsale Kislovodski mineraalveele. Külast suusakeskustesse on 1-3 km. Terskollis on ka täiesti töötav internetipunkt, poed, mõned kohvikud, diskoteek, takso ja bussipeatus, hotellid.

Azau tõstukijaamast tagasi hotelli võib päeva lõpus sõita kas bussiga või suuskadega läbi metsa, mööda vuliseva ojakese kallast 1900 meetri kõrgusele otse hotelli ukse ette.

Suusakeskus Elbrus

Aktiivne sõiduala jääb 2280 ja 3800 m vahele. Kõrgemale kuni 4200 m ja isegi kuni 4800 m (Pastuhovi kaljud) kõrgusele saab sõita lumetraktoriga või kõndida omal jalal.

Ametlike radade keskosa sobib ka hästi algajatele kus on ka suhteliselt laugeid ja pikki laskumisradu.

Elbruse mäel on 3 tõstukijaama, millede vahel saab liikuda suurte (30 inimest mahutavate) kondlitega :

1.”Azau” 2280 m — ”Stari Grugazor” 2950 m. Jaamade vaheline kõrguste vahe 670 m ja kaugus ligikaudu 2,5 km .

2.”Stari Grugasor” – ”Mir” 3500 m. Jaamade vaheline kõrguste vahe 550 m ja kaugus ligikaudu 2 km.

3.Jaama ”Mir” ja ”Gara – Bashi” 3780 m vahel liigub üheistmeline tooltõstuk. Jaamade vaheline kõrguste vahe 280 m ja kaugus ligikaudu 2 km.

Eelpool nimetatud kõigis tõstukijaamades asuvad kohvikud ja tualetid. Azau jaamas ka lisaks turg, suveniiriputkad ning maitsva kohaliku toiduga söögikohad.

”Gara – Bashi” jaamast viib edasi huvilisi lumetraktor. Tavaliselt kuni 4200 m kõrgusele, kunagise kuulsa mägihotelli ”Prijut 11” varemeteni. Kõrguste vahe 400 m ja laskumisraja pikkus 1,5km. Edasi Pastuhovi kaljudeni jääb siit veel 2km kõrguste vahega 600 m. Summaarselt on ametlike laskumisradade pikkuseks ligikaudu 10 km kõrguste vahega 2500 meetrit. Lisaks ametlikele suusaradadele on hulgaliselt radu freerideritele, mis jäävad kõik märkide

”laviinioht” ja ”laskumiskeeld” taha kus oleks hea esialgu sõita kogenud laskujate juhtimisel kellel on olemas ülevaade momendi lumeoludest.

Kohalike instruktorite juhtimisel, saab võtta ette poolepäevaseid, huvitavaid rännakuid lumeräätsadel Elbruse liustikele. Peale tõusu saab sooritada aga supermõnusa ja pika laskumise tagasi Azau tõstukijaama.

Suusakeskus Tseget

Aktiivne sõiduala jääb 2100 kuni 3050 m. vahele. Laskumisrajad võrreldes Elbrusega on järsud ja künklikud ning mida pole kunagi silunud ükski lumetraktor. Rajad sobivad heade sõiduoskustega laskujatele. Aalgajatele, on Tshegeti nõlvad alguses rasked.
Lisaks nii öelda ametlikele radadele on ka Tshegeti mäel piisavalt palju neid ”märgitaguseid laskumisradu”. Tunniajase jalgsimatka järel jõuame 3400 m kõrgusele kus on laskumiseks kaks võimalust: kas lõunasse mööda pikki ja natuke laugemaid lumevälju Dongus – Orunbaksani jõe orgu ja sealt tagasi Tshegeti ”poljanani”, kus asuvad hotellid, söögikohad ja Baksani oru suurim turg või põhja poole mööda eriti järske lumekuluaare pidi, jõudes ka sealt tagasi Tshegeti väljale või soovi korral ka otse Terskolli külla.
Põhjapoolsed rajad sobivad ainult väga heade sõiduoskustega freerideritele.

Mäel kaks järjekorda tooltõstukeid:

1. “Tsheget“ 2000 m. – kohvik “Ai“ 2720 m. Jaamade vaheline kõrguste vahe 720 m ja kaugus 1,6 km.

2. Kohvik ”Ai” 2720 m. – nimetu jaam 3050 m. Jaamade vaheline kõrguste vahe 330 m ja kaugus 1,6 km. Siin asub ka vene sõjaväe kontrollpunkt, jääb ju lähedale üle mägede Gruusia Vabariik.

3. Edasi viib ankurtõstuk ning sealt jala tippu 3400 m kõrgusele.

Max summaarne kõrguste vahe 1400 m, pikemad laskumised 4 – 5 km.

Kohvikust ”Ai” avaneb super vaade Elbrusele, mille taustal on hea lasta ennast pildistada. Samas pakuvad ka kohalikud fotograafid väga heal tasemel pildistamisteenust. Fotod ja piltidega CD saab kätte enne reisi lõppu.

Heli-ski

Kogenud sõitjatele korraldab ”Russki heliboarding klub” laskumisi aga väga erinevatelt, Elbruse lähistele jäävatelt Kaukaasia peaaheliku mägedelt. Päeva jooksul sooritatakse vähemalt 5 laskumist. Laskumistel võib kõrguste vahe jääda 1300 – 1800 m vahele.

Laskumispiirkonna valik sõltub suuresti lume ning ilmaoludest.

 

 

Jaga sõpradega
http://elbrus.ee/wp-content/themes/compound/files/images/icon1_hover.png

Reis 2013

10 täispikka mäepäeva / Heli-ski / pikim laskumine puudris - 12km / kõrguste vahe 2000m

http://elbrus.ee/wp-content/themes/compound/files/images/icon2_hover.png

Elbrusest

Freeriderite paradiis - lõputul hulgal puutumatut lund / fantastiline Kaukaasia köök

http://elbrus.ee/wp-content/themes/compound/files/images/icon3_hover.png

Galerii

Vaata eelnevate reiside pilte